Kuidas mudeliringi õpilased rallimeistrit õpetasid (ja vastupidi)

Täna oli mudeliringi lastel väga eriline ja teistmoodi õhtu. Nimelt käis noortel tehnikaspordi huvilistel külas rallimeister Urmo Aava. Kogemusi jagati mõlemal rindel: Urmo rääkis oma rallikarjäärist ja sellest, kuidas käituda pingelistes olukordades ning mida teha, kui sul viimane sooritus just kõige paremini ei läinud. Lapsed seevastu õpetasid Urmole puldiautoga sõitmist.

Täiesti juhuslikult oli meil HOBIzone riiulilt võtta 2008-aasta autospordi raamat, kust lapsed said rallimeistri tegemisi vaadata. Pea kõigi suust kõlas imestunud tooniga lause: "ohh, kas sa sellise autoga sõitsidki?!" Loomulikult kasutasime ka meie juhust ja küsisime autogrammi.

Urmo on vahva tegelane ja teda võikski kuulama jääda. Lastele toonitas ta, et ükskõik, mis ala sa sõidad, oluline on jääda oma sõidu stiilile kindlaks. Kui sa hakkad järsku mingit muud sõitu tegema, mis pole sulle omane, siis on vead kerged tulema.

Urmo jätkab: "Üks asi viib teiseni. Alustad näiteks niisama lõbu pärast puldiautodega ja lõpetad hoopis päris ralliautos. See on täiesti võimalik! Selleks aga peab sul olema meeletult tahtejõudu, kirge ja inspiratsiooni.."

Mudeliringi õpilased rääkisid Urmole oma mehaanikutest. Paljudel on selleks oma isa, kes on alati kaasas ja abiks. Urmo toonitas, et hästi oluline on, et iga sõitja oskab vajadusel ka ise oma autot seadistada. Kunagi ei tea, kui su mehaanik kohale ei saa tulla ja siis on häda majas kui seaded õiged ei ole. Muuhulgas meenutas ta ka vahvat seika, kus ta ükskord oli ise oma auto seadistamises pea ja jalgupidi sees, et tema päris mehaanikutel oli päris palju tegemist, et ta autost eemale saada.

Kui jutud räägitud, asuti õhinal uut teadmistepagasit kohe praktikasse rakendama. Urmo pilk ütleb kõik :D Talle tõesti meeldis! Ainus, mis ta välja tõi, oli tõdemus, et puldiautoga sõitmine on palju raskem kui see eemalt tunduda võib. Nii on!

Kui lapsed olid alguses ehk veidi skeptilised (arvestades fakti, et teada-tuntud rallimeister nende jaoks suure vanusevahe tõttu veidi võõras on), siis sõidu lõppedes pold kahtlustki, et tegemist on iidoliga, kelle olemasolust neil varem õrna aimugi pold. Ja nii palus iga ringi õpilane oma auto kere peale rallimeistri autogrammi.

Kokkuvõttes tõdesid mõlemad pooled, et nii ralli- kui ka pultade maailmas on midagi ühist: kirg, mis sind seda sõitma ajab ja nagu Liis ütes, siis “Mis nukudega mängima, oleks neil varvaste asemel rattad, siis veel mõtleks, aga niisama nad ju kiirelt edasi ei liigu.. “